Home » Uudised » Keemiahariduse rahvusvaheline konverents Tartus

 
 

Keemiahariduse rahvusvaheline konverents Tartus

 

6th Eurovariety in Chemistry Education

30. juunist 2. juulini 2015 toimus Tartu Ülikooli Chemicumis rahvusvaheline konverents, kus olid päevakorras keemia õppimise ja õpetamise aspektid alates õpingutest üldhariduskoolis, jätkates kõrgkoolis ning täiskasvanukoolituses, suunaga vastutustundliku ning tööturul konkurentsivõimelise kodaniku hariduse kujundamisele 21.sajandil vajalikul tasemel. Konverentsi korraldusega saab tutvuda https://sisu.ut.ee/eurovariety/avaleht. Peakorraldajaks oli TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond koostöös Tallinna Ülikooliga, Tallinna Tehnikaülikooliga jt.
Eesti koolide õpetajad osalesid konverentsil koos kõrgkoolide esindajatega Saksamaalt, Inglismaalt, Austraaliast, USA-st, Lõuna-Aafrikast, Prantsusmaalt, Tšehhist, Slovakkiast, Soomest, Taanist, Poolast, Iisraelist, Iirimaalt, Kreekast, Venemaalt, Ungarist jm. Konverentsi töökeeleks oli inglise keel.
Programmis olid pikemad põhiettekanded, paralleelsessioonides lühiettekanded, postersessioon esitlustega, töötoad ja huvitavat suhtlemiskogemust võimaldavad dineed. Osalejad said kaasa kogumiku ülevaateartiklitega ettekannetest.
Konverentsil osalemine pakkus laiemat pilti keemiaharidusest maailmas ning pani mõtlema Eesti haridussüsteemi erisustele ning ühisosale võrreldes teiste riikidega. Läbivaks mõtteks oli haridustee pidevus (kool-kõrgkool-erialane täiendõpe) ning õppimise ja õpetamise protsesside ühtsus.

Mõned meeldejäävamad seigad ettekannetest.

Peter Childs Limericki Ülikoolist analüüsis humoorikas ja haaravas ettekandes „We’re not in Kansas any more!“ tänapäevase õppuri erinevusi võrreldes eelmise sajandi teise poolega ning väljakutseid haridussüsteemi uuendamiseks. Üllatuslikku äratundmisrõõmu pakkus tõik, et mitmed ettekandes käsitletud teemad olid mõne tunni eest olnud arutlusel ka Eesti keemiaõpetajate aktiivi koosolekul. Milliste probleemidega siis seisab silmitsi keemiaharidus Peter Childsi ettekande põhjal: õppuri üleminekuraskused koolist ülikooli, esimese aasta üliõpilaste ebaühtlane ettevalmistustase, üliõpilaste väga mitmekesine kultuuriline, rahvuslik ja keeleline taust, matemaatilise kompetentsi erinevused, erinev kognitiivne tase, väärarusaamad teaduslikest kontseptsioonidest, IT mõju õpetamise ja õppimise protsessile, kursuse ülesehitusele, vähene huvi loodusharidust käsitleva teadusliku uurimistöö vastu. Õpetamise filosoofia eelmisest sajandist, et tudeng kirjutab loengu üles, õpib pähe ja kannab eksamil ette, ei toimi tänapäeval. Ülikoolides on vajalik rohkem keskenduda õppetöö kaasajastamisele, et hoida tudengid aktiivsete õppijatena ning sellega vähendada nende väljalangevust ja kehva tasemega lõpetajate osakaalu.

Reiner Salzeri (Saksamaa, Dresden) avaettekanne kajastas kõrgharidusega keemikute tööhõivet Euroopa erinevates riikides. Kolm kõige populaarsemat spetsialiseerumisvaldkonda ülikoolides on keemiatehnoloogia, analüütiline keemia ja orgaaniline keemia. Tööd leiab kohe pärast kõrgkooli 73% -100% lõpetanutest. Keemiaharidusele spetsialiseerub vaid 1% lõpetajatest, leides tööd põhiliselt üldhariduskoolides, kõrgharidus- ning uurimisasutustes.

Ivo Leito Tartu Ülikoolist käsitles avatud online-kursuste kasutusvõimalusi õppetöö kaasajastamises. Tema kogemuse põhjal on parim viis MOOC (Massive Open Online Courses) kasutamiseks siiski koos loengutsükliga ülikoolis, mis võimaldab rohkem vahetut kokkupuudet üliõpilase ja õppejõu vahel ning kohest lisaselgitust vajavate teemade lähemat käsitlemist. Kursus aitab individualiseerida õppeprotsessi ning suurendab õppija enesekontrolli võimalust, seeläbi suurendades õppetöö tulemuslikkust. Kvaliteetse online-kursuse loomisele peaks eelnema auditoorse õppetöö kogemus. Õppejõud esitas erinevate õppevormide võrdlemiseks hästi mõistetava kriteeriumite analüüsi tabeli. Täiskasvanukoolituses on MOOC kursustel eeliseid võrreldes intensiivsete paaripäevaste täienduskoolitustega, kuid parima tulemuse annab igasuguses õppes otsest suhtlemist, praktilist tegutsemist ning kordamist võimaldav õppevormide kombinatoorika, seega loeng, praktikum ja MOOC käsikäes. Online kursus on kohasem planeerimisvõimelisele täiskasvanud õppijale.

Simon Lancaster (UK, University of East Anglia) jagas kogemust, kuidas muuta õpilane aktiivseks õppijaks, kasutades tuntud didaktilist nippi – parim viis midagi selgeks saada on seda õpetada. Prof Lancasteri meetod on suunatud aktiivse õppimise kogemuse suurendamisele loengusaalis ilma liigse lisanduva ajakuluta. Selleks sobib loengus käsitletud teema kohta probleemküsimuste esitamine, kui igal osalejal on kasutada elektrooniline vastamisseade. Tulemused ilmuvad koheselt ekraanile ja seejärel tehakse naabriga paariminutiline arutlus selle üle, miks üks vastuse variant on teisest õigem. Toimub uus vastuste voor ja alles seejärel ütleb õppejõud ka õige vastuse. Võtmeks selles õppimisviisis on jõukohaste ning teemas oluliste küsimuste püstitamine, mis võimaldaksid aktiivset analüüsi, hinnangute andmist, loomingulisust ning ei keskenduks ainult faktide mäletamisele, mõiste selgitamisele või rakendusnäidetele.

Rohkelt õpetlikke ivasid pakkusid ka pooletunniste ettekannete autorid. Vahetu kuulajana sai mõtlemisainet oluliselt rohkem, kuid siinkohal mõned märksõnad.

Tragica Trivic (Serbia) – kontekstuaalsete õppemoodulite rakendamisel koolis vajab keemiaõpetaja õpilaste hindamiseks laiemaid rakenduslikke teadmisi ning metoodilisi oskusi; õpilaste põhjendamisoskuste arendamisel on soovitav pöörata tähelepanu järgmistele elementidele: katse tulemuste kavandamine, selgituste sõnastamine, järelduste tegemine, keemia sümboolika (valemid, võrrandid), seostamine igapäevaeluga, tekstist olulise leidmine; moodulite ülesehitus tugineb skeemile: ajalooline taust – katsed koolis – seos igapäevase kogemusega.

Jack Holbrook (Tartu Ülikool) – interdistsiplinaarne keemia on õpetajaks õppiva ja tegevõpetaja koolituses arendamist vajav valdkond; sotsiaalsete ja loodusteaduslike teemade kooskäsitlemise metoodika nõuab erioskusi; alati peab alustama õpilase maailmast ja tema eelteadmiste baasil leidma teema, millele edasine õpetamine rajada; dekontekstualiseerimise käigus toimub sellest loodusteaduslike aspektide leidmine ja loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine, milleks kasutatakse ühe osana ka juhitud, struktureeritud või avatud praktilist uurimust; õppemooduli lõpus toimub rekontekstualiseerimine, mil jõutakse tagasi teema rakenduslike ja sotsiaalsete aspektide juurde.

Iwona Maciejowska (Poola) – õpetajakoolituses on puudusi, mis takistavad keemiahariduse edasiarenemist: rakenduskeemia valdkondade tundmine, teaduse olemuse mõistmine, taksonoomia tundmine, uurimusliku õppe meetodite valdamine, liiga vähene ja õppekavas hiline koolipraktika.

Mart Noorma (Tartu Ülikool) – õppimise ja õpetamise kvaliteedi mõõdupuuks on, kui hästi me toetame õpilaste arengut nende tulemuste poole, mis on vajalikud individuaalseks arenguks ja kasuks ühiskonnale; õppimine ja õpetamine on sama tegevuse kaks poolt, mis on alati omavahel seotud; õpilased kasutavad erinevaid õppimisstrateegiaid – kes õpib kuulates, kes vaadates, kes tegutsedes; õpetaja peab võtma vastutuse otsustada, mis on õpilasele vajalik ja mil viisil areng saavutada; hea õpetamispraktika arendamiseks ja kogemuste jagamiseks on vajalik saavutada organisatsioonilise kultuuri muutus, mis juhinduks õppimise kvaliteedi definitsioonist; luua tugevam seos õppimise ja õpetamise kvaliteedi hindamise ja individuaalse arengu ning õpilase saavutuste vahele; organisatsioonilised muutused vajavad ka muutusi rahastamismudelites.

Konverentsil esitleti teiste seas Tartu Ülikooli ning Eesti keemiaõpetajate koostöös valminud stendiettekandeid: „Supporting in-service chemistry teacher’s professional development through ESTABLISH modules“, autorid Katrin Vaino, Toomas Vaino, Miia Rannikmäe, Jack Holbrook (TÜ Loodusteadusliku hariduse keskus), „Gymnasium graduates knowledge in chemistry – preparation for tertiary chemistry programmes“, autorid Klaara Kask ja Miia Rannikmäe (TÜ), „Problem-based learning as a source of inspiration for in-service teachers to develop curricula“, autor Ave Vitsut (Viljandi Gümnaasium), „Innovative teaching and innovative thinking in chemistry classroom“, autorid Anneli Vahesalu (Vinni-Pajusti Gümnaasium), Hille Eek (Viimsi Keskkool), Malle Solnson (Tallinna Mustamäe Gümnaasium), Katrin Vaino (TÜ).

Malle Solnson posterettekandega

Malle Solnson posterettekandega

Anneli Vahesalu posterettekandega

Anneli Vahesalu posterettekandega

Eesti õpetajate osavõtt konverentsist sai võimalikuks tänu ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ projektile “Uuenenud riiklike õppekavade rakendumise toetamine”.

Kaksiklogo
Ave Vitsut
Viljandi Gümnaasiumi keemiaõpetaja

Comments are closed

Sorry, but you cannot leave a comment for this post.