Mida uut toob 65. Eesti keemiaolümpiaad?

 

Aineolümpiaadide korraldajad koguvad aasta ringi tagasisidet oma suurimatelt koostööpartneritelt – õpetajatelt –, et murekohti jõudumööda lahendada. Selle aasta juhendisse oleme kirjutanud mõned esmakordsed katsetused ja võimalused edaspidiseks arenguks.

Järgnevalt kommenteerime juhendi muutusi ükshaaval.

Keemiaolümpiaadi eesmärgid on stimuleerida noorte arengut, motiveerida õpilaste ja õpetajate keemiaalast enesetäiendamist.

Eelnevalt oli üks eesmärk andekate noorte arengu stimuleerimine. Töö andekatega on ühiskonnale väga oluline. Seda näitab Julian Stanley 45 aasta pikkune uuring. Andekad vajavad toetust ja motiveerimist. Me jätkame tublimate õpilaste ettevalmistamist rahvusvahelisteks võistlusteks, kuid väikese muudatusega juhendis laiendame olümpiaadi sihtrühma. Eriti seepärast, et piirkonnavooru tulemused ei näita andekust ja ootame sinna osalema alati kõiki huvilisi.

Piirkonnavooru 8.–12. klassi õpilastele korraldab 27. jaanuaril 2018 selleks moodustatud maakonna/linna keemiaolümpiaadi komisjon.

Piirkonnavoor toimub üks nädal hiljem kui eelmisel aastal, et pärast talvist vaheaega saaksid õpetajad ja õpilased olümpiaadiks kauem valmistuda.

Piirkonnavooru temaatika avalikustatakse hiljemalt kaheksa nädalat enne vooru toimumist. Temaatika – keemiaolümpiaadi žürii igikestev proovikivi! Ikka ja alati ei vasta seal midagi ootustele ning ikka ja alati saabub ta liiga hilja. Kirjutasime edaspidiseks juhendisse tähtaja (novembri lõpp) ning loodame, et tulevatel aastatel saame seda kooliaasta algusele lähemalegi nihutada.

9.12. klassi komplektide kuues ülesanne on raskem ning seda parandab ja hindab ainult keemiaolümpiaadi žürii. Piirkondades parandatakse esimest viit ülesannet. Seetõttu moodustub piirkondlik paremusjärjestus esimese viie ülesande põhjal. Viimase ülesande lahendamist võtab žürii arvesse lõppvooru kutsutute nimekirja koostamisel, mistõttu soovitame proovida kuuendat ülesannet lahendada.

Igal aastal kogunevad keemiaõpetajad südikalt oma vabal laupäeval koolidesse üle Eesti, et elada kaasa oma õpilaste pingutustele ja sageli hiliste õhtutundideni vabatahtlikult parandada õpilaste töid. Loodame õpetajate koormust vähendada sellega, et esimesed viis ülesannet on varasemast veelgi lihtsamad ja kuuenda ülesande parandamine jääb täiesti žürii hooleks. Kuues ülesanne on selle võrra keerulisem ja mahukam, kuid julgustame õpilasi ennast siiski proovile panema, sest see saab tõenäoliselt otsustavaks lõppvooru kutsutute nimekirja koostamisel.

Piirkondlikud paremusjärjestused kujunevad ainult esimese viie ülesande põhjal.

Tulenevalt eelmisest muudatusest ei ole kuues ülesanne osa piirkondlikest protokollidest. Selle tulemused edastame punktide gruppidena, sest me ei soovi, et piirkonnad oma protokolle tagantjärele muudaksid. Meie helesinine lootus on, et selle muudatusega saab varasemast rohkem õpilasi olümpiaadipäevast kaasa hea emotsiooni ja ambitsioonikamatele jääb alles võistlusmoment riigi tasandil.

Abimaterjalidena võivad õpilased olümpiaadipäeval kasutada korraldajate poolt ette nähtud metallide aktiivsuse rida, perioodilisus- ja lahustuvustabeleid (vt lisa 1) või piirkondlike koordinaatorite antavaid tabeleid, mis sisaldavad täpselt sama infot kui lisa 1.

Sel aastal on tabelisse lisatud perioodinumbrid ja oleme eraldanud metallid ja mittemetallid.

Žüriil on õigus võtta õpilaste lõppvooru kutsumisel arvesse, et Tartu ja Tallinna koolide kõrval oleksid esindatud ka teiste piirkondade koolid, ning arvestada eraldi kuuenda (ainult žürii parandatava) ülesande tulemust.

Kordamine on tarkuse ema! Kuues ülesanne on sel aastal raskem, mistõttu peab žürii selle hästi lahendanuid kindlasti silmas.

Lõppvoorus esitab žürii lahendamiseks kaks komplekti ülesandeid: üks 9.10. ja teine 11.12. klassile.

Miks me selle mõtte välja käisime? Eelmisel aastal võitis 10. klassi arvestuses 9. klassi õpilane ja 11. klassi arvestuses 10. klassi õpilane. Kui see 9. klassi neiu poleks osalenud 10. klassi arvestuses, ei oleks teda tõenäoliselt kutsutud treeninglaagrisse, sest sinna jõuavad valdavalt gümnaasiumiõpilased. Kuna üha nooremad õpilased näitavad üha paremaid tulemusi, soovime luua neile võimaluse oma vanuseklassis silma paistes jõuda kaugemale. Arvestus toimub mõlema klassi raames ikka vanaviisi eraldi, kuid silmapaistev 9. klassi õpilane saab võimaluse ennast tõestada (võtmata 10. klassi õpilaselt ära võimalust pääseda lõppvooru) ja saada kutse treeninglaagritesse.

Rahvusvahelise keemiaolümpiaadi reglemendi kohaselt saavad rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil Eestit esindada Eesti Vabariigi kodanikud või õpilased, kes on õppinud Eesti üldhariduskoolis vähemalt ühe õppeaasta. Lisaks peavad õpilased olema võistluse toimumisaasta 1. juulil alla 20-aastased.

Sellest aastast viidi kõikide olümpiaadide juhendid kooskõlla rahvusvaheliste olümpiaadide juhenditega.

Valikvõistluse tulemustest moodustavad 10% eelnevad kodutööd (igakuiste komplektide ja Balti keemiavõistluse (6th Baltic Chemistry Competition) tulemused), 60% teoreetilised võistlusülesanded ja 30% laboratoorne ülesanne. Igakuised kodutööd pannakse üles Moodle’isse. Kodutöid võivad lahendada kõik õpilased ning info Moodle’isse registreerumise kohta pannakse üles teaduskooli lehele.

Olümpiaadil on edu aluseks süstemaatiline ülesannete lahendamine. Igakuiste ülesannete komplektide lahendamise arvesse võtmisega loodame õpilasi motiveerida regulaarselt ja iseseisvalt ennast arendama.

Keemiaolümpiaadi žürii esimees, komisjoni esimees ja rahvusvaheliste olümpiaadide mentorid kinnitavad Balti keemiaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaatideks ainult need õpilased, kes on kindlalt otsustanud osaleda kõikides lõppvoorule järgnevates treeninglaagrites ja võistlustel (sh rahvusvaheline keemiaolümpiaad).

Aasta-aastalt osaleb olümpiaadidel multitalente – noori, kes saavutavad väga (!) häid tulemusi mitmel reaal- ja loodusteaduste olümpiaadil. Et rahvusvahelistele võistlustele pääseks rohkem õpilasi, soovime leida need, kes on valmis antud aastal pühenduma just keemiale. Tihtipeale kattuvad olümpiaadide treeningperioodid ja valikvõistluste ajad, mistõttu varem otsustamine võimaldab õpilasel rahulikult keskenduda 1–2 ainele ja keeldumise korral loovutada oma koht järgmisele huvitatule. Treeninglaagritesse on õpilased oodatud siiski.

Eesti võistkond 50. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil, mis toimub Tšehhis ja Slovakkias, koosneb neljast võistlejast. Võistkonna kandidaadid valitakse Balti keemiaolümpiaadil võistelnud õpilaste hulgast. Valikul on otsustavaks Balti keemiaolümpiaadi tulemused, kuid võrdväärsete tulemuste korral võidakse arvesse võtta ka valikvõistluse tulemusi.

Esmakordselt toimub rahvusvaheline keemiaolümpiaad (RKO) lausa kahes riigis. Selle aluseks on ajalooline põhjus: esimene RKO toimus Tšehhoslovakkias – riigis, mida enam ei eksisteeri. Tõotab tulla põnev üritus!

Lõpetuseks on meil hea meel teatada, et viime sel aastal keemiavõistlused veelgi rohkemate õpilasteni. 4. novembril saab osaleda keemiaülesannete lahendamise lahtisel võistlusel lisaks kuuele traditsioonilisele toimumiskohale (Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu) ka veebis. Täpsem info pannakse TÜ teaduskooli lehele, kui paar nädalat enne üritust avatakse registreerimine.

 

Vladislav Ivaništšev on Eesti keemiaolümpiaadi žürii esimees

Lona-Liisa Pruks on Eesti keemiaolümpiaadi komisjoni esimees